Facebook Instagram
ee en
  Eestimaa iluaedade veebikeskkond
Otsi Eesti iluaedu
Info
Info
Info
Vaata kaardil
Esiletõstetud
Otsi nimekirjast
Hooajalised aiad
Sibullilled
Rhododendronid
Roosid
Elulõngad
Püsikud

Armastusega rajatud aed

Tekst ja fotod: Evely Ustav 

Kaunis ja isikupärane aed Paikusel on  kujunenud kahe usina naise – ema ja tütre aastatepikkuse töö tulemusena. Sellesse keskmise suurusega eramuaeda mahub natuke kõike - kauneid vaateid, boheemlaslikke ja ootamatuid taimekombinatsioone ning põnevaid ja praktilisi lahendusi.

Suve alguses õitsevad turbapeenras heitlehised ja igihaljad rododendronid.

Tänavu möödub 16 aastat päevast, kui selles aias esimest korda labidas maa sisse löödi. Iga algus on pisut raske ja kauni tulemuse saavutamiseks on tulnud vaeva näha. Kui ema Galina (73) ja tütar Jelena (47) selle pooliku majakarbi 1998. aastal ostsid, oli maja ümbrus käest ära ja vajas kõigepealt risust puhastamist. Galinal oli aianduspisik saadud juba suvilas toimetades ja uude kohta kolides oli soov taimedega tegeleda kasvanud. Naised alustasid esimeste töödega aias 2001. aastal. Tööjaotus oli enamjaolt selline, et Galina poolt tulid mõtted kujunduse osas ja tütar Jelena teostas. Praegu toimetab aias rohkem siiski ema.

Tiigi ümbrust ilmestab põnev kooslus kividest ja okaspuuvormidest.

Esimese suurema tööna alustati maja kõrvale tiigi rajamist, sest Galina ammune unistus oli omada aias veesilma ja neid sai siia aeda lausa kaks. Ilmselt ongi veesilmade ehitamine olnud aia rajamise juures üks kõige töömahukamaid projekte, sest väiksemat tiiki oli vaja mitu korda ümber teha, ennem kui saadi toimiv lahendus. Nüüd jookseb sinna katuselt kogunev vihmavesi ja see toimib ka veemahutina. Tiigid said tehtud spetsiaalse kilega, mis on siiamaale kenasti toiminud ning põhi ja kaldad vooderdati lähedalt karjäärist toodud maakividega. Tiigi ümbrusesse on istutatud ainult okaspuuvormid. Aeda toodi ka kujunduse tarbeks 10 suurt kivi, mille paika tõstmiseks telliti tõstukiga metsaveoauto.  Maja ümbrus sai täidetud kümne autokoorma mullaga ning seejärel külvati muru. 

Paljud lehtpuud ja okaspuud omavad siin aias pügatud vormi.

Kõigepealt sai rajatud maja vahetus läheduses istutusalad elupuude, laiuvate kadakate ja mägimändidega. Paberile muid plaane ei pandud, kui ainult aiamaja projekt, mille Jelena tegi ise ja ka teostus oli tütre poolt. See sai rajatud naabrite garaaži varjamiseks, mis ehitati täpselt aia piirile ja 8 meetrit seina ei olnud ilus vaade. Uue aiamaja ehitusega sai näotu müür oma tarbeks kasutusele võetud - sinna riputati kõik aiatööriistad.  

Aiamaja varjab osaliselt naabri garaaži kiviseina ning selle teine külg võreseina taga on kasutusele võetud aiatööriistade riputamiseks.

Muude aiaosade kujundamise ideed tulid rajamise käigus järgemööda. Mingit kindlat teemat mõttes polnud, kuid jälgiti, et aia eri osad omavahel hästi sobiksid. Perenaine ütlebki, et talle on alati meeldinud ümbritsev keskkond oma kätega kauniks kujundada ning seda isikupäraselt. Aed on seetõttu alati olnud omanäoline ja põnevate ideedega. Näiteks olid aias pikka aega huvitavateks kujunduse elementideks suured kuivanud männijuurikad, mille naised otsisid mere äärest luidete vahelt. Nüüdseks on pea kõik need läinud lõkkematerjaliks, sest mädanesid aastatega ära. Jäänud on rõdul olev männijuurte „skulptuur“ ning aiamaja lauda toetab juurikas.  Ka mitmel istutusalal on mõni põnev detail, mida esmapilgul ei pruugi märgatagi. Näiteks on maja taga kasvaval mägimännil tüved omavahel nii sõlmes, nagu keegi oleks seal vimpkat mänginud.

Eesaed on kujundatud põhiliselt okaspuudega. Lehtpuudest kasvab trepi kõrval punaseleheline iluõunapuu ning taamal ronib visalt elektripostil südajas aktiniidia.

Eesaias on  aga maja rõdupostile ja trepipiirdele painutatud spaleerpuuks punaseleheline iluõunapuu, mis kevadel oma roosade õitega tõeliselt maalilise vaate tekitab. Maja taga kasvavat torkavat kuuske on aga suure järjepidevusega pügatud, nii et sellest on moodustunud põnev hõbehall vorm, mis alt on tihekoonusjas, kuid ladvaosa laiutab vabalt. See puu osteti 17 aastat tagasi, ning kirjade järgi pidi see olema kääbuskasvuline. „Kuusk hakkas väga kiiresti kasvama. Viie aasta pärast saime aru, et see on torkava kuuse põhiliik“, tõdeb Galina. „Et ta aias liigselt ruumi ei võtaks, pügas Jelena seda  järjepidevalt nii kõrgele kui ulatas ja nüüd lisab see omapärane puu meie aiale vürtsi.“

 

Tiiki "voolab" kivine kuivjõgi .

Tegusaid naisterahvaid pole tagasi hoidnud ka krundipiir. Puude ja põõsastega looklev istutusala kaunistab ka väljaspool tara asuvat maalappi. Lisaks on enda hoole alla võetud osa üle tee olevast tühermaast, mis oleks ilma hooleta ammu võsastunud.

Igal aednikul on oma lemmikud paigad aias. Galina naudib väga tiikide ümbrust, kus kivid koos okaspuu vormidega ning veesilmadega annavad väga harmoonilise ja rahustava pildi. Seda aiaosa on ta mitu korda ümber teinud ja nüüd on ta saavutanud tulemuse, millega võib igati rahul olla. Veel meeldib aednikule tagaaia turbapeenar,  kus kasvavad mõned okaspuuvormid, heitlehised ja igihaljad rododendronid ning hortensiad. Kaks viimast ongi puittaimedest perenaise lemmikud. Rodod rõõmustavad pererahvast siin peenras varasuvel, kui püsikud alles õitsemiseks  jõudu koguvad.  Peenras sellega aga põnev värvidemäng ei lõpe, vaid kestab sügiseni. Lisaks eri värvides okaspuudele, lisavad põnevaid vorme ja värve Thunbergi kukerpuu sordid `Admiration` ja `Erecta`. Istutusala katavad madalamatest taimedest punastes ja kollastes värvides kukeharja liigid ja sordid, nende vahele on sobitatud kõrgemad sõnajalgade ja kõrreliste vormid. Sügisel katab ühte peenraosa suure laiguna kultuurjõhvikate marjavaip. Suureks kasvanud torkav kuusk annab varjulembelisematele taimedele piisavalt kaitset kasvamiseks, kuid varakevadise päikese eest on vaja siiski rododendroneid varjutuskangaga kaitsta.

Turbapeenart ääristavad valge kukehari `Coral Carpet`ja kamtšatka kukehari `The Edge`. Tagumise kivi ees kasvab kääbuskasvuline palmlehise tarna sort `Little Midge`.

Ruumi jätkub aias ka paljudele püsililledele ja sibullilledele. Suve alguses rõõmustavad õitega mitmed kõrgemakasvulised laugu sordid ja kurekell-ängelheina kohevad õisikupilved. Suvi algabki aias lillades roosades toonides, millele suve keskel lisandub rohkelt  valget värvi. Seda pakuvad kõrgemakasvulise laialehise kelluka  valged õied  ja peenra ääristaimeks ideaalne korea kellukas `Alba`. Suve teisel poolel annavad veel värve astilbede ja männas- neiusilma `Zagreb` puhmikud, mis on mõlemad püsililledest perenaise lemmikud ja kasvavad siin aias hästi. Astilbede sortide valik on siin aias suur, paljud neist kasvavad õunapuu võraalusel poolvarjulisel alal, kuid perenaine hoiab neil kuival ajal silma peal ning kastab vajadusel. Männasjas neiusilm armastab aga päikest ja toob seda siia aeda kuldkollaste õitega palju juurde. Ka sügisel on aias palju õisi, sest mitmel pool aias leidub viltuse kilpkonnalille ja vereva vesikanepi puhmikuid, mis roosades toonides õitega rõõmustavad veel oktoobriski.

Vaade tagaaia peenardele, kus okas- ja lehtpuu vormid kasvavad koos püsililledega. Vaid valged aiapostid reedavad, millised taimed kuuluvad naabriaeda – hea näide laenatud vaatest.

 Aias on lisaks ilutaimedele ruumi ka köögiviljadele, marjapõõsastele ja õunapuudele. Paljud neist kasvavad koos lilledega põnevalt koos. Toredaks näiteks on maasikataimed, mis ääristavad ühe reana püsikupeenart, kaugemal peenras paistavad lillepuhmikute vahelt aga  marjapõõsad. Tulemus on mõnusalt boheemlaslik. Kui kohtasin tuttavat taime päevaliiliate vahel jäid mitu korda vaatama, et kas tõesti on tegu kartulitaimega, või hoopis midagi eksootilisemat. Perenaine selgitas aga rõõmsalt, et see on tema katse uute kartulisortidega. Tegelikult on aia tagumises osas ovaalsed peenrad  broneeritud ainult köögiviljadele ja siin saab kasvatada oma pere tarbeks väikestes kogustes kõike, mida hing ihkab.  

Selles taraga piirnevas peenras kasvavad peamiselt püsililled. Tagumises reas annavad pildi tegemise hetkel värve harilik kitseenelas, mille äraõitsenud õisikud hommikupäikeses säravad ning laialehine kellukas.

Aia eest hoolitsemisel on igal pereliikmel oma ülesanne, sest Galina tervis ei luba kõiki toimetusi aias teha.  Leena  ehitatud on pea kõik siin aias ja maja sees.  Ka suuremate okaspuude ja lehtpuude pügamine on tütre usinate käte päralt. Lapselaps Artur (15) abistab samuti aiatöödel, niites muru ning aidates vanaemal kaevata ja mulda vedada. Galina naudib suurima heameelega kõiki ülejäänud toimetusi aias. Ta rohib, kastab, väetab, korjab tigusid ja saaki, võitleb taimehaiguste ja -kahjuritega ning jälgib aia üldiste heaolu. Kõige rohkem naudib Galina  aga peenarde ümberkujundamist ja uute taimekoosluste loomist, seetõttu muutuvad istutusalade ilmed siin aias sageli.

Õunapuu all peenras õitsevad kõrvuti pehme kortsleht, korea kellukas `Alba`,  jaapani enelas ja lauk `Globemaster`.

Perenaine tõdeb, et aias toimetamised moodustavad 80 % tema ajast ja ta tõepoolest naudib sellist elu. Jumala kingituseks peab ta naabrinaist Maie Vridolini, kes professionaalselt tegeleb püsilillede kasvatamisega ja omab taimedest suuri teadmisi “ Ma olen õnnelik ,et mul on võimalus igapäevaselt temaga taimedest rääkida ja kogemusi vahetada ning näha kuidas õigesti hoolitseda lillede eest.  Jagame omavahel uusi taimi ning iga kord kui ma käin tema aias, tulevad mul uued mõtted, mida enda aias rakendada.“ lisab Galina. 

Seda artiklit aiaplaaniga täiendatud kujul saab lugeda ka MinuAed ajakirja 2017. aasta sügisesest numbrist.

Aia külastusinfot näed siit.