Facebook Instagram
ee en
  Eestimaa iluaedade veebikeskkond
Otsi Eesti iluaedu
Info
Info
Info
Vaata kaardil
Esiletõstetud
Otsi nimekirjast
Hooajalised aiad
Sibullilled
Rhododendronid
Roosid
Elulõngad
Püsikud

Romantiline Portselaniaed Muhus

9. veebruar 2018   Tekst ja fotod: Evely Ustav ja Riima Randviir

Riima Randviir loob enda ümber kaunist muinasjuttu- nii oma aias kui maalitud portselannõudel.  Tema pere Muhus asuvat aeda külastades peatub aeg ja hinge voolab rahu. Selle imelise muinasjutu saladust võib aimata Riima järgnevaid mõtteid ja vastuseid lugedes.

 

 

Oled leidnud oma elu õnne portselanimaalijana ja hobiaednikuna. Mis viis sind sellele teele? Ma arvan, et vajadus maalida muinasjuttu. Punuda pesa ja ilustada pesa ümbrust on ilmselt minu loomuses. Kodu on kaunis sõna ja kätkeb endas nii paljut olulist. Kodutundega seostub mul soojus, ilusad nõud, maitsev toit, lõhnavad roosid, linnulaul, lumelõhn, sirtsusirin, õnnetunne, rahu... Palju sellest kõigest oleneb meist endist ja see on nii armas.

Oled elanud vahepeal ka mandril ja nüüd on sinu kodu taas Muhu saar. Millised võlud on sellel saarel sinu jaoks? Ma olen sündinud Muhus ja siin samas Uisu talus möödus kogu mu lapsepõlv ja varanoorus. Mandril olen õigupoolest ainult koolis käinud, elanud aga väga vähe aega. Juured ja kaunid mälestused tõmbasid mu koju õige ruttu tagasi. 

Kuidas võrdleksid portselanimaalimist  ja oma aias lilledega maalimist. Kumb on aeganõudvam, kumb annab ootamatumaid tulemusi? Mõlemad kunstiliigid teenivad üht ja sama eesmärki-luua meeldivat elukeskkonda. Nad on nagu harmoonilise terviku eri osised, mis üksteist täiendavad. Tegelikult pole nad muidugi  ainsad osised, aga ühed paljudest ja tähtsatest, minu jaoks. 

Kuidas oled jaganud oma aja portselanimaalimise ja aias toimetamise vahel?  Võib-olla kõige keerulisem on kevadsuvi. Siis lihtsalt on aed esikohal, hiljem loksub  kõik paika. Minu aiastiil eeldab põhjalikku kevadist eeltööd ja korralikku ettevalmistust.  Kesksuvest alates elab aed aga juba oma elu. Minu asi on käpakesega aegajalt ulakaid ohjeldada, murupügajatega ringi vurada ja nautida. Aega maalimiseks siis jälle rohkem.

Oled kujundanud oma vanaema taluaiast tõeliselt lopsaka ja romantilise iluaia, kus  au sees on ka vanad puud. Kuidas oled leidnud uue ja vana vahel tasakaalu? Seda küsimust on mitmed küsinud aga ma ei oskagi sellele hästi vastata. Ma loon alati emotsiooni. Enamasti taotlen ma rahu, rõõmu, muretust... Vanad puud annavad aiale iidsust ja tekitavad tunde nagu oleks see aed siin olnud juba aegade algusest. Ilma nendeta ei oleks see ju see muinasjutt.

Millised kolm sõna iseloomustaksid  sind  aednikuna? Looduslembene, julge, naudisklev :)

Millisel viisil sünnivad peenarde taimemustrid, kas teed plaani paberil või sünnivad peenrad katsetamise käigus? Katsetamise käigus on aus vastus. Paberil pole ma iialgi ühtki istutusala planeerinud. Mul poleks selleks kannatust ja ma ei peaks sellest  plaanist ilmselt hiljem ka kinni. Ma toimetan  aias (ka siseruumides ning üldse elus) mingi sisetunde ajel ja ma ei karda eksida. Mul on soov luua muinasjutt, milles ma ise eksisteerida soovin ja selle ajel ma ka liigun. Loomulikult vaatan ma palju pildimaterjali ja viin ennast alati põhjalikult kurssi taimede kasvuvajadustega. Ilma taime vajadusi tundmata lopsakat aeda kahjuks ei saa. Ümberistutusi olen ma algaastatel teinud päris palju.

Muhu jääb soojemasse kliimatsooni, kui kesk-Eesti , kas oled oma aias katsetanud kasvatada ka külma suhtes pirtsakamaid liike? Jah ikka, eriti algusaastatel tahtsin hirmsasti katsetada, et kas poleks ikka võimalik inglastega samale pulgale saada. Puismailase teadmata sort pidas vastu koguni kolm talve ja umbes sama pikalt püsis elus ka brasiilia gunnera. Iileksi kollaseservaline sort elab aga minu aias koos kalifornia ebaküpressiga tänaseni. Meie 6. kliimatsoonis saab taimedele saatuslikuks just jaheduse ja niiskuse koosmõju. 

Sinu aias on palju lehtdekoratiivsete varjutaimedega peenraid, värvirohkeid segaistutusi rooside, püsikute ja ilukõrrelistega ning ka leht- ja okaspuid. Millised on sinu lemmikumad taimerühmad? Mul ei ole tegelikult lemmikuid või õigupoolest just kõik ongi lemmikud. Igaühe hiilgeaeg on erineval aastaajal. Ajal, mil püsikud talveund magavad, võidutsevad okasvormid ja kauni võrakujuga lehtpuud/põõsad. Kevadel tõmbavad pilgu sibullillede värvilised klumbid ja okastaimedest saab korrapealt taustatantsijate armee. Suvekuudel ilutsevad ennastunustavalt õitsvad püsikud, roosid ja kõrrelised. Sügisel aga tõmbavad pilgu endale värvilised lehtpuud. Ma armastan segaistutust, see tagab vaimustava vaatemängu läbi aasta.

Olen märganud, et Muhumaa külastatavates aedades on omapäraks see, et neis on väga palju istumiskohti, kus aeg maha võtta. Kas ja kuidas jätab nii suur aed Sulle mahti oma loodut toolilt nautida? Oo jaa ikka on aega, aega tuleb võtta. Minu vanaema ütles ikka, et kui on nii kiire, et ei tea kuhu poole joosta, siis  tuleb maha istuda ja kiire mööda lasta! Ja see töötab! Pealegi ma ei teaks ju kuhu istutuskohti rajada kui ma ei oleks tahtnud just seal istuda, et kiiret mööda lasta. Muhu on ju saar kus aeg puhkab.

Kui palju oma ajast veedad aeda hooldades? Milleks kulub kõige rohkem aega? Tihe segaistutus tagab poolest suvest mõnusa kulgemise aja. Kõige töömahukam aeg on kevad-suvi. Ülejäänud hooajal kulub enim aega muru hooldusele.

Mis on muutunud 16 aastaga sinu kui aedniku põhimõtetes? Võtan asja kergelt, mõnuga ja loon puhtast rõõmust. Katsun olla kannatlik ja kulgeda looduse rütmis. Just kannatlikust on aed mulle õpetanud. Kõik ei saa ega peagi olema perfektne ja täiuslik. Ebatäiuses ja kerges muretus muljes on oma suur võlu. Tegelikult kogu saladus ju ongi selles kuidas aednik ja aed kokku  kõlavad. Kui  nende vahel tekib eriline sünergia, siis seda tajuvad ka aiakülastajad ja ülejäänud kodakondsed (olenemata sellest, kas neile sinu loodud kujundus nii väga meeldibki). Nad lihtsalt tunnevad ennast seal hästi ja kõik tundubki kuidagi nii õige.



Riima maalitud kauneid portselannõusid saab tellida Facebooki kaudu siin.
Tema aia külastusinfo leiab aga siit.