Facebook Instagram
ee en
  Eestimaa iluaedade veebikeskkond
Otsi Eesti iluaedu
Info
Info
Info
Vaata kaardil
Esiletõstetud
Otsi nimekirjast
Hooajalised aiad
Sibullilled
Rhododendronid
Roosid
Elulõngad
Püsikud

Mida silmas pidada taimeostul

02.05.2016

Suur taimede osturalli algab soojade tulekuga.  Me kõik soovime koju toodud püsikutele, ilupuudele ja põõsastele pikka iga. Ometigi juhtub ikka nii, et järgmiseks kevadeks on mõni hoolealustest hukka saanud. Toome siinkohal mõned praktilised soovitused, mida taimi soetades oleks oluline silmas pidada. Nii säästate raha ja kallist aega.

Tee ära kodune eeltöö. Kõigepealt tasuks kodus uurida interneti või aiandusalaste raamatute abil, millised on soovitud taime kasvutingimused. Väga palju taimi läheb aias välja juba seetõttu, et istutatakse head drenaaži vajavad taimed niiskele ja raskele savimullale, või vastupidi: niiskust ja varju armastavad taimed liiga kuivale ja päikeselisele kohale. Palju taimi lähebki Eesti oludes välja just seetõttu, et nad on vaevelnud talv läbi liigniiskuses ning mädanevad lihtsalt kevadeks ära. 

Ole teadlik külmatsoonidest. Oluline on teada, et Euroopa talvekindluse kaardil jaguneb Eesti kolmeks külmatsooniks z4,z5 ja z6.  Kui taime kirjeldusse on märgitud, et ta on eluvõimeline näiteks tsoonis  4 , on taim võimeline taluma avamaal talvitumisel külma kuni -35 kraadi. Tsoon 5 ja 6 puhul on kraadid vastavalt -29 ja -23. Külmatsoonid jagunevad Eesti lõikes üldjoontes järgmiselt: tsoon 6 on Lääne-Eestis ja saartel, tsoon 4 on Ida-Eestis, tsoon 5  aga Kesk-Eestis. Osadel puukoolidel on külmatsoonid ka taimekirjelduses ära märgitud. Puukoolide nimekirjast võib leida aga mitmeid sorte, mille puhul on märgitud külmatsooniks 7-10 ja kirjelduses on lisatud, et talvekate on soovitav. Selliste liikide ja sortide puhul on nende ellujäämistõenäosus väike ja sellega tuleb ka arvestada. Kindlasti on Eestimaal ka piirkondi, kus kliima on oodatust soojem või vastupidi ning unustada ei tasu taimele sobivat kohta otsides ka oma aia mikrokliimat. Kindlasti peab pisut ruumi jääma katsetusteks, kas mõni liik või sort peab meie kliimas vastu või ei. See on juba aiaomaniku teadlik valik.

Pildil olev kerakellukas (sinine ja valge) kasvab looduslikult ka Eestis ning pole karta, et külm talle liiga teeks

Eelista Eestis kasvatatud istikuid. Taime päritolu tuleks kindlasti puukoolist iga istiku kohta eraldi küsida. Põhjus on väga lihtne, kohalikud taimed on juba karastunud Eestimaa kliimas ning on elujõulisemad ja tugevamad. Hollandist sisse toodud taimed on aga üles kasvatatud palju soojemas kliimas. Holland asub Euroopa talvekindluse kaardil tsoonis 8, mis vastab maksimaalselt 12 külmakraadile. Ööpäevased keskmised temperatuurid seal talvisel ajal miinuskraadidele  sageli ei jõuagi. Soojas kliimas kasvanud taimed võivad olla üleväetatud lämmastikuga ja seetõttu on nad Eesti talvele vähem vastupidavad ( lämmastik soodustab taime kasvu, kuid sellega liigne väetamine vähendab talvekindlust). Paraku on praegusel hetkel lood nii, et väga paljud puukoolid toovad oma taimed sisse teistest riikidest, väga tihti Hollandist. Seetõttu on teadjamate taimehuviliste seas hinnas just need puukoolid, kellelt saab kodumaist istikut.

Veendu enne ostu istiku heas  kvaliteedis. Näiteks on halb näitaja see, kui mullapall on täiesti läbi kuivanud. Eriti okaspuude puhul võib mullapalli läbikuivamine saada saatuslikuks. Veel võiks piiluda poti alla ja vaadata, kas on näha värskeid juuri potiaukudest välja turritamas. Viimane viitab sellele, et taim on täis elujõudu ning korralikult potis juurdunud.  Juurdunud istikule viitab ka see, et õrnalt istikut tõmmates, ei tule ta paljasjuursena potist välja. Tugevasti sammaldunud mulla pealispinnaga istikud aga viitavad sageli sellele, et taim on pikalt potis olnud. Sellest tulenevalt võib istiku kasv olla pidurdunud ning juurepall viltjaks muutunud, mis omakorda takistab taime normaalset arengut. 

Teadlikku ostlemist!