Facebook Instagram
ee en
  Eestimaa iluaedade veebikeskkond
Otsi Eesti iluaedu
Info
Info
Info
Vaata kaardil
Esiletõstetud
Otsi nimekirjast
Hooajalised aiad
Sibullilled
Rhododendronid
Roosid
Elulõngad
Püsikud

TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED

Tartu Ülikooli botaanikaaed mahutab oma 3,5 ha suurusel maalapil umbes 9000 taksonit taimi.

1870.a rajatud taimesüstemaatika osakond asub kasvuhoonete ja aia peasissekäigu vahel. Kollektsioon tutvustab meie kliimas vastupidavaid looduslikke rohtseid õistaimi võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest. Üheiduleheliste taimede osakonna  peenrad järgivad taimede looduslikku levikut Euroopast Ida-Aasiani ja Põhja-Ameerikani. Alal kasvab taimi 300 erinevast taksonist. Kaheiduleheliste taimede osakond asub samal kohal selle rajamisest saadik. Osakonnas kasvab taimi ligikaudu 900 liiki 70 sugukonnast. 2/3 neist on püsikud, teised ületalvikud või suvikud. 

Eesti taimede osakond asub süstemaatikaosakonna kõrval. Selle rajas aastatel 1919-1923 prof. F. Bucholtz. Siin kasvab ligikaudu 300 liiki ehk ligi 20% Eesti looduslikest taimedest. Umbes 60 neist on looduskaitsealused liigid. 

Dendraarium hõlmab suurema osa aia pinnast ja on jagatud taimegeograafilisteks osakondadeks: Euroopa, Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika. Oleme ka pargialust püüdnud vastava piirkonna taimedega haljastada. 

Alpinaarium  ehk mägitaimede osakond asub aia keskel orus. Enamik siinseid taimi kasvab looduses mäestike metsavööndi ülaosas ja alpiinses vööndis. Uus, nn. tšehhi mägiaiana kujundatud osa, pakub veel ühe võimaluse kiviktaimla rajamiseks ning iseäranis nõudlike mägitaimede kasvatamiseks. Oru lõunanõlv on ehitatud varjuaiaks, kus turbapätsidest ja kividest terrassidel kasvavad varjulembesed ja happelist mulda vajavad taimed. 

Rosaariumi praegune kujundus valmis 2009. aastal. 250-sordiline kogu annab ülevaate tänapäeva tähtsamatest sordirühmadest. 

Tiigiäärsetes peenardes kasvavad Eestis aretatud liiliasordid. Tähelepanu väärivad ka kaunid perekond Ahse aretatud päevaliiliasordid tiigi tagakaldal.

Linnamüüri taga nõlval asub 60 sordiga aedvõhumõõga kollektsioon. Siingi kasvab põnevaid sorte Eesti iirisearetajatelt. Maikuus ilmestavad seda nõlva aga nõeljalehise leeklille erksad värvilaigud.

Linnamüüri ees olev arheoloogiliste kaevetööde tulemusel tekkinud org on pärast müüri restaureerimist 1995. aastal kujundatud samuti püsikute aiaks. Siin on tooniandvad eelkõige kõrgekasvulised liigid.  Püsikute org on meie aias külmade tuulte eest üks paremini kaitstud kasvukoht ja see ahvatles seal katsetama ka soojalembesemate puude-põõsaste kasvatamisega. Pojengide aia rajamisega alustati 2004. aastal, kui Sulev Savisaar osa oma pojengikollektsioonist botaanikaaiale pärandas. Tänaseks on sorte kollektsioonis juba 260. Õitsemine algab siin varakevadest. Alustades krookustest, jätkudes tulbisortidega, seejärel võtavad aia üle pojengid. Sügisel lõpetavad värvipillerkaari aed-leeklilled.

Oru nõlva põhjapoolses osas asub nõmmeaed, kus kasvavad hapulembesed, peamiselt kanarbikuliste sugukonda kuuluvad taimed. Kokku on nõmmeaia kollektsioonis 63 taksonit. Sammalde salapärase maailmaga saab tutvuda botaanikaaia bastionivalli kirdenõlval. Siit leiab ka teisi Euroopas levinud eostaimi, eesotsas sõnajalgade ja osjadega. Avastamist jätkub huvilisele palju, sest 2015. aasta kevadise seisuga kasvab samblaaias üle 100 liigi kodumaiseid samblaid. See on ligikaudu 1/6 Eesti sammaldest.

Emajõepoolse aiamüüri äärt mööda lookleb 2011. aastal loodud ravimtaimeaed, kus kasvab  397 ravimtaimeliiki ja –sorti. 2013. aastal tehti juurde maitsetaimede peenar, kus praeguse seisuga kasvab 54 taksonit.

Elulõngade aed jääb botaanikaaia jõepoolsest väravast sisenedes paremale poole ja on rajatud 2006. aastal. Siin saab tutvuda ligi 60 elulõngaliigi ja sordiga. 

Botaanikaaia kasvuhooned on üle 160 aasta olnud abiks troopiliste ja lähistroopiliste taimede õpetamisel ning samal ajal eksootiliseks ajaviitekohaks tartlastele ja külalistele. 

Kasvuhooneid on selle aja jooksul mitmeid kordi ümber ehitatud. Viimane renoveerimine toimus  2014. aastal palmihoones, mis seejärel sai ka uuendatud taimestuse.

Kasvuhooned on jagatud nelja erineva kliimastikuga ossa - palmihoone, palav ja niiske troopikahoone, lähistroopikahoone ning külastuskeskuse kohal kuivema kliimaga kõrbetaimede osa.

Kasvuhoonetes on kokku üle 700 ruutmeetri kasvupinda, kus leiab kasvamas põnevaid ja eksootilisi taimi pea igast maailmajaost. Eriti rohkelt on esindatud troopilise Ameerika floora mitmekesisus. 

Lisaks taimedele pakuvad külastajatele palju rõõmu kilpkonnad, kalad ja papagoid ning hiid-raagritsikad.

KÜLASTUSINFO: Avatud iga päev (suletud 24-26.detsember). Kasvuhooned 10-17:00, avamaakollektsioonid 07:00-19:00 (16. oktoober-14. aprill) 07:00-21:00 ( 15.aprill-15. oktoober)

Avamaa kollektsioonide külastus tasuta. Kasvuhoonete külastus tasuline ( täiskasvanud 3 eur, õpilane 1 eur, pensionär ja üliõpilane 2 eur)



AADRESS:
Lai 38, Tartu
Tartumaa
KONTAKT:
Telefon: +372 7376180
Veebileht: http://www.botaanikaaed.ut.ee/