• Eesti iluaiad
• Harjumaa
• TALLINNA BOTAANIKAED

TALLINNA BOTAANIKAED

Tallinna Botaanikaaia avamaakollektsioonid

Tallinna Botaanikaaed asutati 1. detsembril 1961 Teaduste Akadeemia allasutusena. Kollektsioonide kogumist alustati varem Lillekülas endise Otto Krameri aiandi alal alguses Teaduste Akadeemia Taimekasvatuse Instituudi, hiljem Teaduste Akadeemia Eksperimentaalbioloogia Instituudi koosseisus. Esimesed taimed toodi Kloostrimetsa üle 1959. aastal. Avamaaekspositsioonid avati külastajatele 1970. aastal, kasvuhoonekollektsioonid 1971. aastal.

Avamaal on liigikollektsioonidesse valitud taimi Eestile sarnase kliimaga piirkondadest nii, et oleks esindajaid võimalikult paljudest sugukondadest ja perekondadest. Valdav osa taimi on üles kasvatatud botaanikaaedade seemnevahetuse teel saadud teiste riikide aedadest või loodusest korjatud seemnetest.

Sordikollektsioonides on eesmärgiks säilitada taimi erinevatest aretusperioodidest ja sordirühmadest, eriti aga vanu või kohalikke sorte. Sordiline materjal on peamiselt toodud teistest botaanikaaedadest, ostetud taimemüügiga tegelevatest firmadest ja vahetatud kollektsionääridelt.

Avamaaekspositsioonide paigutamisega maastikule ja kujundamisega tegeles ajavahemikul 1960-1975 maastikuarhitekt Aleksander Niine. Tähtsal kohal ekspositsioonide kujunduses on Pirita jõe terrassid ja tiigid.

Kõige suurema pindalaga on puittaimede ekspositsioonid, mis hõlmavad umbes 16.2 ha (koos tiikidega u 17.0 ha). Põhidendraarium on maastikule paigutatud süstemaatilisel (sugulus-) põhimõttel – selle idaosas kasvavad paljasseemnetaimed, kesk-, lõuna- ja lääneosas aga katteseemnetaimed. Katteseemnetaimede (õistaimede) sugukonnad on paigutatud akad. A. Grossheimi süsteemi järgi. Dendraariumi taimestamist alustati 1963. a. ning kõige enam taimi istutati aastatel 1965–1972. Eraldi paiknevad administratsioonihoone ümber puittaimede sortide, alpinaariumi juures sirelisortide, männi-tamme segametsa servas kanarbikuliste ja pojengide juures liaanide ekspositsioon. 2015. a. sügisel oli eksponeeritud 1543 nimetust puittaimi. Puittaimede hulgas on üsna palju Venemaa Kaug-Idast ekspeditsioonidelt kaasa toodud taimi.

Aastatel 1970-1973 ehitati paekivimüüritistega terrassidel paiknev alpinaarium – mägitaimede ekspositsioon, mille esialgsel taimestamisel lähtuti A. Grossheimi ja pärast rekonstrueerimist aastatel 1986-1989 A. Engleri süsteemist. Viimasel kümnel aastal on alpinaariumit ümber taimestatud geograafilis-ökoloogilisel põhimõttel ning ekspositsiooni ootab loodetavasti lähitulevikus ees uus rekonstrueerimine. 2015. a. sügisel oli mägitaimede kollektsioonis 678 nimetust taimi, millest alpinaariumis oli u 2000 m2 suurusel alal eksponeeritud 492. Mägitaimede kollektsioonis kasvavate taimede looduslik levila on peamiselt Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika mäestikes, kuid üksikud liigid on pärit ka Lõuna-Ameerikast, Uus-Meremaalt ja Põhja-Aafrikast.

1973. a. taimestati kõrgekasvuliste püsikute ekspositsioon, mis paikneb kunagise K. Pätsi talu õunaaia paekivist müüri ja Lepiku oja haru vahel. Taimed on paigutatud ökoloogilisel põhimõttel (varjutaluvad müüri ääres, valgusnõudlikumad müürist kaugemal). Kollektsioonis oli 2015. a. sügisel 385 nimetust püsikuid, millest 600 m2 suurusel alal oli eksponeeritud 292. Kollektsiooni koosseisus on suhteliselt palju Kaukaasiast pärit püsikuid.

Madalakasvuliste sibultaimede ekspositsioon paikneb alpinaariumi läheduses lehiste all ja ümber 360 m2 suurusel alal alates 2000. aastast. Varem paiknes põhiosa ekspositsioonist K. Pätsi talu peahoone ümber. Taimed on paigutatud ökoloogilisel põhimõttel (parasniiske kasvukoha taimed kõrgemal terrassil, niiskuslembesed madalamal). 2015. a. sügisel oli eksponeeritud 325 nimetust sibultaimi (kogu kollektsioonis 512 nimetust). Madalakasvuliste sibultaimedega juures paikneb 70 m2 suurune laukude ekspositsioon, milles oli 2015. a. sügisel 79 nimetust lauke (kogu kollektsioonis 129 nimetust).

Kuivalembeste taimede kõrgpeenrad paiknevad lõunapoolsete kasvuhoonete idaküljel. Peenrad valmisid ja taimestati 2012. aastal. Peenardel kasvab nii sibul- ja sibulmugultaimi kui puittaimi. 2015. a. oli umbes 50 m2 suurusel alal eksponeeritud 100 nimetust sibultaimi ja 18 nimetust puittaimi.

Ülejäänud avamaaekspositsioonid on kujundatud sordiaretus-ajaloolisel ja/või iluaianduslikul põhimõttel.

Rosaarium taimestati 1964. aastal. Rosaariumi pindala on u 1 ha ja roosipeenarde all on 2100 m2. 2014. a. paigaldati rosaariumi 50. aastapäeva ürituste käigus rosaariumisse paviljon. Roose eksponeeritakse sordirühmiti. Pikkadel peenardel antakse ülevaade sordiaretuse ajalugu. Kuusnurksetel nn. kärgpeenardel paikneb valiksortiment. Viimasel aastakümnel on kogutud Eestis aretatud roose. 2015. a. sügisel oli rooside kollektsioonis 798 sorti, millest eksponeeritud oli 720.

Astilbede ekspositsioon paikneb Pihlakate tiigi kaldal 170 m2 suurusel alal ja selles oli 2015. a. sügisel 74 sorti (kogu kollektsioonis 83 sorti). Esmaselt taimestati ekspositsioon 1968. aastal, hiljem on ekspositsiooni laiendatud.

Iiriste ekspositsioon paikneb alpinaariumi juures 530 m2 suurusel alal ja selles oli 2015. a. sügisel 208 sorti (kogu kollektsioonis 262 sorti). Esmaselt taimestati ekspositsioon 1968. aastal, hiljem on ekspositsiooni asukohta muudetud ja laiendatud.

Aed-leeklillede (flokside) ekspositsioon paikneb alates 2009. aastast kunagises K. Pätsi õunaaias 140 m2 suurusel alal ja selles oli 2015. a. sügisel 85 sorti (kogu kollektsioonis 113 sorti). Esmaselt taimestati ekspositsioon 1969. aastal, hiljem on ekspositsiooni asukohta muudetud.

Päevaliiliate ekspositsioon paikneb alates 2013. aastast kunagises K. Pätsi õunaaias 230 m2 suurusel alal ja selles oli 2015. a. sügisel 126 sorti (kogu kollektsioonis 144 sorti). Varem on päevaliiliaid eksponeeritud koos kõrgekasvuliste püsilillede ja mägitaimedega ning eraldi Pihlakate tiigi läänekaldal.

Pojengide ekspositsiooni on uuendatud ja ümber istutatud alates 2004. aastast. Pojengisordid on istutatud ümber järgides sordiaretuse ajalugu. Rohtsetest pojengidest on eksponeeritud nii meie kliimas avamaal kasvavad pojengiliigid kui ka haljastuses vastupidavad sordid. Ekspositsioon paikneb kunagise K. Pätsi õunaaia põhjaosas koos liaanide aiaga. 400 m2 suurusel alal oli 2015. a. sügisel 264 nimetust pojenge (kogu kollektsioonis 305 nimetust).

Ilukõrreliste, -lõikheinaliste ja -loaliste ekspositsioon rajati 1996. a. alpinaariumi lähistele. 200 m2 suurusel alal oli 2015. a. sügisel eksponeeritud 82 nimetust taimi (kogu kollektsioonis on 155 nimetust taimi).

Aastal 2000 rajati botaanikaaia Palmimaja ette paljunduspeenarde ja ettekasvatuskasvuhoonete asemele uus väljak. Ala kujundusprojekti koostas OÜ Kivisilla – Ülle Grišakov ja Triin Järve (1999). Palmimaja esiväljaku kesksed kujunduselemendid on jugapuuheki poolkaar ja kasvuhoonetega rööpsed peenrad. Peenardel (565 m2) kasvatatakse nii püsi- kui suvelilli. Alal on eksponeeritud 75 nimetust püsililli ja olenevalt aastast 75 kuni 120 nimetust suvelilli.

2015. a. valmis Meelte Aed, 2000 m2 suurune tarbe-, maitse- ja ravimtaimede ekspositsioon, kus on arvestatud erivajadustega inimeste ligipääsetavusega. Kujunduselementidena on tähtsal kohal erinevad teede katendid, võrekäik, skulptuur „Elupuu“, purskkaev, erikujulised peenrad. Meelte Aia projekti autor on maastikuarhitekt Kaija Arroval (2014). Taksonite ja sortide hulk Meelte Aias on muutuv, jäädes 250 ja 350 vahele.

Järgnevate sibultaimede ekspositsioonide asukohad on pidevas muutumises, sest taimed vajavad igal aastal või mõne aasta järel ümber istutamist. Praegu paikneb enamik neist kunagises K. Pätsi õunaaias.

Liiliate ekspositsiooni suurus on 200 m2 ja 2015. a. eksponeeriti 119 liiki ja sorti (kogu kollektsioonis oli 353 liiki ja sorti). Esmaselt taimestati liiliate ekspositsioon 1973. aastal.

Nartsisside ekspositsiooni suurus on 180 m2 ja 2015. a. eksponeeriti 88 liiki ja sorti (kogu kollektsioonis oli 136 liiki ja sorti).

Hüatsintide ekspositsiooni suurus on 50 m2 ja 2015. a. eksponeeriti 34 sorti (kogu kollektsioonis oli 80 sorti).

Tulpide ekspositsiooni suurus on 250 m2 ja 2015. a. eksponeeriti 278 sorti (kogu kollektsioonis oli 303 liiki ja sorti). Alates 2012. a. on toimunud Tulbifestival, mille tarbeks on rajatud erikujulisi peenraid dendraariumisse puittaimede rühmade vahele. 2015. a. kasvas festivali raames 450 m2 suurusel alal 80 tulbisorti.

Krookuste ekspositsiooni suurus on 50 m2 ja 2015. a. eksponeeriti 60 liiki ja sorti (kogu kollektsioonis oli 129 liiki ja sorti). Praegu paikneb enamik ekspositsioonist administratsioonihoone ees, kuid lähiajal on plaanis krookused ümber istutada.

Eraldi asub Saaremaal Viidu külas Tallinna Botaanikaaia Audaku katsepunkt. Katsepunkti piirdeaiaga ümbritsetud suurus on umbes 2,55 ha. Praegu kasvavad katsepunktis peamiselt puittaimed, mida oli 2015. a. sügisel 482 nimetust, neist 172 taime on sellist, mida Kloostrimetsas ei kasva. Vähesel määral on alal ka sibultaimi (umbes 50 nimetust). Katsepunkti taimestamist alustati 1963. aastal. Esialgne mõte oli jälgida mõõdukalt merelise kliimaga Audaku katsepunktis kasvavate taimede kasvukäiku mõõdukalt kontinentaalse kliimaga Kloostrimetsas kasvavate taimede kasvukäiguga. Hiljem on katsepunkti koondatud külmaõrnasid puittaimi. Katsepunkt on külastatav taimekasvuperioodil tööpäevadel töö ajal.

Seis: 01.04.2016. Koostas: Olev Abner. olev.abner@botaanikaaed.ee

KÜLASTUSINFO: Tallinna Botaanikaaed on Kloostrimetsas avatud iga päev: 5. oktoober – 25. aprillini on kassa avatud 11.00-16.00, avamaa 9.00-17.00, kasvuhooned 11.00-16.00; 26. aprill – 4. oktoobrini on kassa avatud 10.00-19.00, avamaa 10.00-20.00, kasvuhooned 11.00-18.00. Info külastamise kohta: kassa 606 2666;