• Eesti iluaiad
• Harjumaa
• KADRIORU PARK

KADRIORU PARK

Kadrioru park on üks  Eesti kuulsamaid lossiparke, laiudes tervelt 70 hektaril. Pargi rajamist alustati 1718. aastal Peeter I korraldusel. Park ise koosneb mitmetest eri osadest nagu Kadrioru lossi regulaarpark, vabakujuline Inglise stiilis park ja Jaapani aed. Ajalooliselt Rahvapargiks kutsutud osas asub populaarne Luigetiik, mida kaunistavad lillepeenrad ning lisaks roosipeenardega pargiosa. Ka Noortepargiks kutsutud pargiosa on renoveeritud ja on tore koht lastele ajaveetmiseks. Inglise stiilis pargiosas köidab meeli üle 300 aasta vana tammesalu koos rändrahnude kivikülviga.

Regulaarpark

Kadrioru lossi ja regulaarpargi rajamist alustati 1718. aastal. Rajamistööd said alguse Peeter I korraldusel ja kohale oli kutsutud Itaalia arhitekti Nicola Michett. Kadrioru lossi taha planeeriti mitme astanguga aed, kus esimesel astangul oli broderiiparteritega lilleaed, teisel astangul barokse kujundusega Miraaži tiik. Lilleaed taastati ja avati külastajatel aastal 2000. Lossi ees olev alumine aed oli planeeritud keeruka liigendusega: ristuvad alleed, võrestikuga kaetud teed, poolkaarekujulised lehtlad, pügatud hekkidega kabinetid, purskkaevud, skulptuurid, lillevaasid, lossi ees keerulise mustriga parterpeenrad. Alumist aeda taastatakse. 

Jaapani aed

 Jaapani aia kujundas ja juhtis rajamist Kyotost pärit tunutud maastikuarhitekt Masao Sone. Valitud ala oma varjulise kividerohke nõlvaga ja kahe tiigiga ning nn väikese hundikuristikuga pakkusid Jaapani aia kujundamiseks suurepäraseid eeldusi. Kadrioru pargi Jaapani aia puhul on tegemist tiigiaiaga, mille koosseisu kuulub ka teeaed. Jaapani aia kivide paigutus on inspireeritud Tallinna vanalinna katusemaastikust ja kujundus lähtub ühest sissepääsust.

Inglise stiilis park

Regulaarpargist põhja poole jääb vabakujunduslik park, mille rajamise aluseks said looduslik tammesalu koos kivikülviga, astangud ja paekallas. See maastik ja taimekooslused ei ole viimase 300 aasta jooksul eriti muutunud. Vana tammesalu läbivad kaunilt looklevad teed. 

Rahva park

1934. a koos Kadrioru Komitee moodustamisega alustati kavakindlat pargiala planeerimist. Plaanis oli Kadriorg ja seda ümbritsev ala tervikuna kujundada kauni haljastusega meelelahutuslike ürituste korraldamise piirkonnaks nn. rahvapargiks. Töödega alustati 1935.a sügisel. Park kujundati erinevas eas ja mitmekesiste huvidega inimestele kasutamiseks, mis ongi rahvapargi olemuse esimene kriteerium. Kujundati Luigetiigi ümbrus vöökirjas peenra ja päikesekellaga, ehitati noortepark, vabaõhu kontserdiplats kõlakoja, purskkaevu ja kiviktaimlaga (praegu roosimägi) ja Apollo plats skulptuuriga.

Allikas: http://www.kadriorupark.ee/pargist/pargi-osad/

KÜLASTUSINFO: Park on avatud kõigile tasuta külastuseks